Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
PERH: kuidas suudaks haigekassa Tallinna Haigla mahtusid tagada?
Põhja-Eesti Regionaalhaigla märgib Tallinna Haigla funktsionaalsele arengukavale antud koondhinnangus, et erialased arendused selles on üledimensioneeritud ja valesti prognoositud.
PERHi juhatuse esimees Agris Peedu Foto: Terje Lepp
„Erinevalt headest tavadest Eesti tervishoiu arendustes ei kaasa Tallinna Haigla funktsionaalne arengukava valdava enamuse Eesti meditsiini erialaseltside osalust ja kooskõlastust,“ seisab hinnangus, mille on allkirjastanud PERHi juhatuse esimees Agris Peedu. Palju erialalisi arendusi arengukavas on PERH hinnangul üledimensioneeritud ja ekslikult prognoositud. Kooskõlastamata ja seostamata on Tallinna Haigla funktsionaalses arengukavas (TH FAK) Tartu Ülikooli meditsiinivaldkonnaga ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga, mis puudutab diplomieelse ja diplomijärgse õppe koordineerimisi ja tellimisi.
Tallinna abilinnapea Tõnis Mölder ütles vastuseks PERHi kriitikale Tallinna Haigla funktsionaalse arengukava kohta, et konkurentsi pärast muretsemise asemel peaksid haiglad tegema senisest oluliselt rohkem koostööd.
Tervise- ja tööminister Riina Sikkut ning Tallinna abilinnapea Tõnis Mölder allkirjastavad täna koostöölepe Tallinna Haigla asutamise ettevalmistamiseks.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhid on viimastel nädalatel Saaremaa inimeste vähiravi ja Tallinna haigla loomise teemal avalikkuses mitmel korral kriitilisi seisukohti esitanud. Tegelikult liiguvad arengud haiglavõrgus oma loomulikku rada patsiendi huvidega suurema arvestamise suunas, kirjutab Ida-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees Ralf Allikvee.