Tüdrukute vaktsineerimine papilloomiviiruse vastu vähendas Šotimaal kõige raskemate haigusjuhtumite arvu pea 90 protsenti, viitab värske uurimus. Kuigi selle toel võib väheneda ka emakakaelavähki haigestumine, võtab selle kinnitamine veel aastaid.
- Foto: Scanpix/ PantherMedia
Tim Palmer Edinburghi Ülikoolist uuris kolleegidega, kui suur on olnud esimese põlvkonna vaktsiinide mõju. Šotimaal hakati lapsi HPV vastu vaktsineerima juba 2008. aastal. Kui esialgu keskenduti ainult 12–13-aastastele tüdrukutele, siis hiljem kaasati programmidesse ka vanemaks saanud teismelised. Kokku analüüsis Palmeri töörühm peaaegu 140 000 naise kohta kogutud andmeid. Tulemustest selgus, et kõige raskemate düsplaasia juhtumite arv vähenes 86 protsenti, samas suurusjärgus vähenes kergemate düsplaasia juhtumite arv.
Seotud lood
Alates 2018. aasta 1. jaanuarist alustati Eestis tütarlaste vaktsineerimist inimese papilloomiviiruse (HPV) vastu immuniseerimiskava raames. Esimese vaktsineerimisaasta järgselt kokku võetud terviseameti andmetest nähtub, et umbes 11% tütarlastest jäid vaktsineerimata lapsevanema nõusoleku puudumise tõttu.
Ravimiameti juhtivekspert kinnitab kõrvaltoimete teatistele tuginedes, et HPV vastu vaktsineerimiseks mõeldud Gardasil 9 on väheste kõrvaltoimetega vaktsiin, millest saadav kasu ületab tugevalt võimalikud riskid.
Senine emakakaelavähi ennetustöö Eestis ei ole toonud kaasa haigestumuse vähenemist ega vähi varasemat avastamist, selgus Tervise Arengu Instituudi, Ida-Tallinna Keskhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumi hiljuti avaldatud uuringust. Uuringu autorid soovitavad olukorra parandamiseks kaasata sõeluuringusse ravikindlustuseta naised ja kaaluda Pap-testil põhineva sõeluuringu asendamist HPV-testi põhisega.
Kandideerimise tähtaeg: 22.01.2025