Hädaolukorra meditsiinijuht Arkadi Popov allkirjastas järk-järgulise plaanilise ravi taastamise juhised miinimumnõuetega infektsioonikontrolli reeglite täitmisele. Ühtlasi koondatakse COVID-19 positiivsete haiglaravi edaspidi lisaks Kuressaare haiglale seitsmesse kõrgema etapi haiglasse
„Üleminek plaanilise ravi osutamiseks saab olla järk-järguline, sest tervishoiuteenuse osutajatele esitatavad miinimumnõuded on ranged. Praeguses epidemioloogilises olukorras peame nii patsiente kui ka tervishoiupersonali hoolega kaitsma. Tavapäraste tervishoiuteenuste osutamisel on vaja järgida tugevdatud infektsioonikontrolli reegleid ning avada plaanilisi teenuseid ainult ohutus ja kontrollitud mahus – selle eest vastutab iga raviasutus ise,“ ütles Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Arkadi Popov.
Kuressaare haigla plaanilise ravi taastamise kava töötatakse eraldi välja lähipäevil. Seni soovitab Terviseamet kasutada ka piirangute tingimustes kättesaadaval olnud eriarstide telemeditsiini vastuvõtte video- ja telefonikõnede vahendusel.
Kõik teenused kohe ei käivitu
„Paljud inimesed on plaanilise ravi taastamist pikisilmi oodanud, kuid kõik teenused ei käivitu kahjuks kohe, vaid samm-sammult ning range infektsioonkontrolli all. Plaanilise ravi taasavamise kõige tähtsam eeldus on isikukaitsevahendite olemasolu ning nakkusohutu raviprotsess,“ ütles Terviseameti peadirektor, hädaolukorra juht Merike Jürilo.
Plaanilise ravi peatamise vajadus tekkis märtsi lõpus sellest, et COVID-19 haigestumine oli tõusutrendis, kogu tervishoius oli puudus isikukaitsevahenditest ning nende hankimine oli üleilmselt raskendatud. Viiruse leviku piiramiseks on aga isikukaitsevahendid vältimatult vajalikud. Raviarsti otsusega oli ka piirangu ajal lubatud selline plaaniline ravi, mis ravita jäämise korral oleks seadnud ohtu patsiendi tervise, selgitas Jürilo.
Täiendvad nõuded
Juhend kehtestab miinimumnõuded plaaniliste ambulatoorsete ja statsionaarsete teenuste osutamiseks patsientidele nii perearstikeskustes, haiglates, hambaravikliinikutes kui ka eratervishoiuasutustes. Ambulatoorseks raviks ettenähtud ruumid peavad olema eraldatud COVID-19 patsientide vastuvõtmiseks mõeldud ruumidest või tuleb vastuvõtte korraldada eraldi vastuvõtuaegadel. Töö planeerimisel tuleb arvestada täiendava ajaga, mis kulub patsientide vaheliste kontaktide vähendamiseks ja pindade desinfitseerimiseks iga patsiendi järel.
Saabuvad patsiendid peavad arvestama sellega, et tervishoiuteenuse osutaja mõõdab patsientide kehatemperatuuri, palub täita COVID-19 tervisedeklaratsiooni ning desinfitseerida käed. Patsient peab tervishoiuasutuses viibides kandma kirurgilist maski, mis talle kohapeal antakse.
Hambaraviteenuse ja teiste aerosoole genereerivate protseduuride puhul peab patsient olema testitud COVID-19 suhtes maksimaalselt kuni 48 tundi enne ravi algust ning testimise tulemus peab olema negatiivne. Kui antud nõuet ei ole võimalik täita, peab personal kasutama täiendavaid pritsmekindlaid isikukaitsevahendeid ja respiraatorit.
Seotud lood
Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuhi Arto Aasa sõnul peaks Eesti valitsus langetama otsuse, kas maskide kandmine on koroonaviiruse ohjeldamiseks vajalik või mitte. Senine kommunikatsioon sel teemal on tema hinnangul olnud väga konarlik.
Tervishoiu paari kuu tegemata jäänud plaaniline töö ei mahu kuidagi ülejäänud aastasse ära, kirjutavad Eesti Õdede Liidu juhatuse liikmed Anneli Kannus, Gerli Liivet ja Linda Jürisson.
Eesti Haiglate Liidu juht Urmas Sule tõdes, et plaanilise töö taastamine kriisieelsel moel ei saa toimuda üleöö: see on aeganõudev protsess, mis kindlasti eeldab konkreetseid tsentraalseid juhiseid.
Terviseameti eesmärk on hetkel naasta plaanilise ravi juurde, mis on seotud viiruse levikuga, rõhutas valitsuse pressikonverentsil ameti esindaja.
Meditsiiniuudiste talvistel veebiseminaridel anname tervishoiutöötajatele teadmisi vaimse tervise ja pearingluse teemal. NB! Kalender täieneb jooksvalt!