Eestis diagnoositi 2019. aastal 8907 vähi esmasjuhtu
Tervise Arengu Instituudi hallatava vähiregistri andmetel diagnoositi 2019. aastal 8907 vähi esmasjuhtu, neist meestel 4439 ja naistel 4468. Seda on praeguse seisuga 59 juhu võrra vähem kui 2018. aastal.
Kõige sagedamini esines naha mittemelanoomi, eesnäärmevähki, käär- ja pärasoolevähki ning rinnavähki (vastavalt 1345, 1113, 1044 ja 847 esmasjuhtu). Meestel diagnoositi kõige rohkem eesnäärmevähki ja naistel rinnavähki.
Inimese papilloomiviirus (human papillomavirus, HPV) on kõige sagedasem sugulisel teel leviv nakkus. Viiekümnendaks eluaastaks on sellega kokku puutunud neli naist viiest.
Nagu kõik vähkkasvajad, on ka rinnavähk geneetiline haigus, mis tähendab, et vähk tekib rakutuuma DNAs toimunud geenimuutuste ehk mutatsioonide tulemusena.
Soome Docratese vähihaigla peaarsti Juha Konose sõnul kajastub meditsiini pidev areng ka vähiravi paranenud prognoosis: viimase kümne aasta jooksul on oluliselt arenenud kopsu-, naha- ja neeruvähi ravi.