Tagasi vaadates lõppevale aastale, siis mis on kõige olulisem uudis Teie kui arsti jaoks sellest aastast oma valdkonnas – nii Eestis kui ka maailmas?
On mitmeid põnevad arenguid ja uudiseid. Ravimite valdkonnas on kindlasti muljetavaldavaks SGLT2-inhibiitorite plahvatuslik levik. SGLT2-inhibiitorid on ravimid, mis algselt alustasid diabeediravimitena, tänaseks on nad saanud olulilseks komponendisk südamepuudulikkuse ravis ja järgmiseks on sisenemas ka kroonilise neerupuudulikkuse ravisse.
Ravimiarsenali on lisandunud uut tüüpi tugeva potentsiaaliga düslipideemia ravimid (PCSK9 inhibiitorid, siRNA), mille lõplik kliiniline kasu vajab veel hindamist.
Geneetika kasutamine igapäevases ravitöös on abiks mitmetel erialadel, nii ka kardioloogias. Hüperkolesteroleemia, kardiomüopaatiate ja mõnede rütmihäirete diagnostikas on koostöö meditsiinigeneetikutega möödapääsmatu. On tore, et sellised võimalused on Eestis olemas.
Igal aastal täieneb ka interventsionaalkardioloogiliste ravivõimaluste pagas. Kui käesoleval aastal tähistati maailmas kateetrikaudse aordiklapi proteesimise 20. aastapäeva, siis Eestis alustati sel aastal kateetrikaudse mitraalklapi ravimise protseduure (MitraClip).
Kas ja kui palju on digitaalseid abivahendeid ja võimalusi teie erialal tänavu lisandunud?
Meditsiinis kasutatavad digitaalsed abivahendid arenevad väga kiirest. Kui EKG digitaalne analüüs on meil olemas olndud juba aastaid, siis viimasel aastal on jõuliselt lisandumas ehhokardiograafia piltkujutise analüüs ja tõlgendamine tehisintellekti poolt.
Põhimõtteline läbimurre on toimumas ka koduse olmeelektroonika vallas. Kui seni on pulsisagedust mõõtvaid nutikellasid ja telefone peetud pigem mänguasjadeks, siis tänaseks on nende kvaliteet ja diagnostikavõime pälvinud mitmel juhul ravimiametite heakskiidu ning see võimaldab nutikella abil korrektselt rütmihäireid diagnoosida ka kodustes oludes.