Oksendamist ja kõhuhäda Kuressaares võib põhjustada saastunud kraanivesi

Kuressaare haigla erakorralise meditsiini osakonda on viimase ööpäeva jooksul pöördunud kümned inimesed, kes kurdavad oksendamist ja kõhuhädasid, teatas terviseamet.

Kuni 85% E.coli haigusjuhtudest on põhjustatud haigustekitaja saastatud toidu ja joogivee kaudu.

Foto: Shutterstock

Terviseamet selgitab välja võimalikku haigestumise põhjust, kuid hetkel ei viita andmed, et tegemist oleks ühel üritusel või sündmusel osalenutega.

Haigestumine võib olla seotud vee saastumisega, kuid enne kui ei ole selgunud proovide tulemused, soovitab terviseamet hoiduda Kuressaare ühisveevärgist tuleva vee tarvitamisest ning juua pudelivett. Äärmisel juhul tuleb vesi enne tarvitamist läbi keeta (vähemalt 10 minutit), mis hävitab suure osa sarnaseid sümptomeid tekitavatest saasteallikatest.

Esialgse kahtluse kohaselt võib tegemist olla Escherichia coli (E.coli) põhjustatud soolenakkusega, mille peiteaeg on 3-8 päeva.

Hetkel on info paarikümne haiglasse pöördunud inimese kohta, kellest kümmekond vajas ravi.

Enterohemorraagiline E.coli nakkuse haigustekitaja

Enterohemorraagiline E.coli (EHEC) ühendab mitut kolibakteri patogeenset serogruppi, mis toodavad Shiga-toksiini.

EHEC paljuneb hästi temperatuuril 7°–50°C ja hävib temperatuuril üle 70°C. Mõned haigustekitajad võivad paljuneda isegi hapus keskkonnas (pH < 4,4). Suurem osa rasketest haigusjuhtudest on põhjustatud O157:H7 serogrupi kolibakterite poolt, kuid haigusjuhte põhjustavad ka teised serogrupid nt O26, O111, O103, O145 jm.

Nakkusallikas

Nakkusallikaks on patogeenset kolibakterit kandvad kariloomad (peamiselt veised, lambad, kitsed, hirved ja muud) või haige inimene. Täiskasvanud haige eritab EHEC baktereid väljaheidetesse umbes nädal aega ja lapsed kuni kolm nädalat.

Levimine

Kuni 85%l haigusjuhtudest on levinud haigustekitaja saastunud toidu ja joogivee kaudu. Sagedamini levib haigustekitaja mittepastöriseeritud piima, ebapiisavalt kuumtöödeldud liha, taimeidude, rohelise salati ja muude köögiviljadega. Hügieeninõuete mittetäitmisel võib inimene nakatuda ka haige poolt saastatud pindade või esemetega kokku puutumisel. Nakatuda võib ka suplemisel saastunud vees.

Loe lisaks

Terviseamet annab ülevaate Legionella bakteri ja legionelloosi juhtumite kohta Eestis

Peiteperiood

Enterohemorraagiline E.coli nakkuse peiteperiood on 3–8 päeva.

Haigusnähud

Enterohemorraagiline E.coli nakkuse tavalised sümptomid on verine kõhulahtisus ja kõhukrambid. Suurem osa haigestunutest paraneb 10 päeva jooksul, kuid 5–15 % haigetest(peamiselt alla 5-aastastel lastel ja vanemaealistel inimestel) võib tüsistusena kujuneda hemalüütilisureemiline sündroom (HUS), mida iseloomustab äge neerupuudulikkus ja närvisüsteemi talitlushäired. HUS kujuneb tavaliselt ühe nädala jooksul pärast haigestumist ja võib lõppeda surmaga.

Haigust diagnoositakse epidemioloogilise anamneesi, haiguspildi ja laboriuuringute alusel. Enterohemorraagiline E.coli nakkuse ravi põhineb rehüdratatsioonil. Mitmetel juhtudel on antibiootikumide kasutamine vastunäidustatud, sest see võib suurendada tüsistuste tekkimist.

Loe lisaks

Saaremaa küla joogiveest leiti kolibakter

Ennetamine

Nakkuse vältimiseks tuleb korralikult pesta juur- ja puuvilju ning liha korralikult läbi küpsetada vähemalt 70 kraadi juures.

Toitu valmistades tuleb puhtana hoida tööpinnad ja töövahendid, vältida ristsaastumist ehk toored toiduained, eriti liha, tuleb hoida valmistoitudest eraldi. Valmistoitu ei tohi pikka aega soojas hoida. Soovitav on valmistoitu hoida külmkapis ja sealgi mitte üle 1–2 päeva. Tõhus ennetusmeede on käte pesemine pärast tualeti kasutamist ja enne söömist.