Unenõustaja: noorukid äratatakse meil liiga vara

Kliinikumi lastekliiniku psühholoog Kene Vernik esineb ettekandega hommikuses töötoas unemeditsiini konverentsil 10. oktoobril.

Meie unevajadus on individuaalne. Noorukite uni nihkub hilisemaks eelteismeeas ja nende uinumine jääb, isegi väga hea unehügieeni korral, pigem 22.00–01.00 vahele. Eesti nooruk peab ärkama koolipäevadel liiga vara, s.o enamasti 06.00–07.00 vahel, seega tema ööuni lüheneb. Ööune pikkus on aga arengule, käitumisele ja taastumisele kõige olulisem. Seega vajab nooruk keskmiselt 9 tundi und ja tema loomulik ärkamine jääb 8.00–10.00 vahele. Siit tuleneb juba suur nihe.

Eelkooliealiste uni on aga veel suuremas muutuses. Me teame juba, et unefüsioloogias toimub tugev muutus laste 3.–4. eluaastal: päevauni lüheneb oluliselt või jääb isegi ära. Sellele vastukaaluks pikeneb nende ööuni ja lapsed saavad kenasti end välja puhata. Pikk päevauni aga lühendab ööund, mida me kindlasti ei taha. Nii nagu noorukid, vajavad ka eelkooliealised pikka ööund, et nad suudaks hästi ja võimekalt päeval toimetada. Päevane uinak ööune kestel toimuvaid protsesse täielikult ei kompenseeri.

Meditsiiniuudiste videokogus on võimalik järele vaadata ka 2022 unemeditsiini konverentsil psühhiaater Irina Sahnjuki ettekannet laste ja noorukite unest ja psühhikahäiretest.

Ikka on olemas meetodid, mis aitavad selle välja selgitada. Kasvõi oma vanemaid jälgides, sest unevajadus ja uinumise aeg on üsna geneetiline. Mina kasutan sellise meetodina aga une restriktsiooni ja -pikendamise tehnikat, mis tuleb unetuse kognitiiv-käitumuslikust teraapiast. Kindlasti on oluline selle väljaselgitamise ajal unehügieeni korrigeerimine.

On üsna pärilik, aga on tihti kombininatsioon mõlemast vanemast. Siiski, kui sul on peres ekstreemselt hiline magaja, siis kusagilt suguvõsa liinipidi see ikka tuli.

Hea on alustada muidugi 2–3 nädalat enne kooliaega une korrigeerimisega, aga saab teha kehale ka n-ö šokiteraapiat. Oluline, et kui uni on korrigeeritud, jätkab noor samas kindlas ja rutiinses rütmis, sest unele on oluline järjepidevus.

Unekoole on erinevaid, kasutatakse lihtsamaid ja rangemaid meetodeid. Oluline on hinnata ära ka vanemate vaimne seisund. Me võime tehnikaid ja meetodeid jagada, aga kui vanemad pole tehnikates püsivad, siis muidugi ei juhtu midagi. Soovitan juba varakult leida pere jaoks pädev unenõustaja, kes jälgib laste und sünnist saati. Olen palju tegelenud sellega, et hinnata Eestis unenõustajate pädevust ja pean ütlema, et ega kiita pole. Väga üksikud baseeruvad teaduspõhistel meetoditel.

ATH puhul on tõesti nii, et minnakse pigem hilja magama, uinutakse hiljem, tihti on see seotud ravimitega. Kõige paremini sobib neile vabam päevakava ja kohe kindlasti mitte varajane ärkamine. Depressiooni ja ärevushäiretega kaasneb samuti rohkem unetust. Lastel võib unetus tekkida ka suurest hirmust ja stressist. Paljudel esineb koolistressi, mis ei lase rahulikult puhata. Ka öine hingamishäire võib lõpuks viia unetuse sümptomiteni.