Muutub asjaajamine abivahendite saamiseks

Muutus puudutab eelkõige inimesi, kellel on tuvastatud abivahendi vajadus, kuid abivahendi kaart puudub. Kui seni korraldasid abivahendite jaotamise süsteemi maavalitsused ja kohalikud omavalitsused, siis alates 2016. aasta algusest teeb seda Sotsiaalkindlustusamet. Seega tuleb edaspidi isikliku abivahendi kaardi saamiseks pöörduda arstitõendiga Sotsiaalkindlustusametisse.

See puudutab abivahendeid, mida on vaja igapäevaeluks, aga ka selliseid abivahendeid, millest on abi nii argitoimetustes kui töötamisel. On ka kolmas variant: abivahend, mida on vaja kasutada ainult töökohal ehk mitte kodus või mõnes muus vabaajategevuses. Sellise vajaduse ilmnemisel tuleb pöörduda erandlikult Eesti Töötukassasse.

Nüüd kõikjalt üle Eesti!

Uuest aastast ei jagune abivahendite eelarve enam maakonnapõhiselt, vaid on üleriigiline. See tähendab, et igaüks võib pöörduda abivahendi soetamiseks ükskõik millisesse abivahendeid pakkuvasse ettevõttesse, millel on Sotsiaalkindlustusametiga kehtiv leping. Abivahendi taotleja ei pea tegema enam n-ö sundoste elukohajärgsetes ettevõtetes, vaid saab leida endale sobivaima teenusepakkuja üle Eesti. Vastavate ettevõtete nimekiri koos teenuse korraldust puudutavate infomaterjalidega avaldatakse Sotsiaalkindlustusameti kodulehel (www.sotsiaalkindlustusamet.ee).

1. jaanuarist täieneb abivahendite loetelu. Selles on kindlaks määratud abivahendi kasutusaeg ja see, kas abivahendit saab osta või üürida. Lisaks on  täpsustatud maksimaalne abivahendite soodustingimustel saamise hulk aastate või kuude arvestuses. Igale abivahendile on kehtestatud piirhind, millest riik hüvitab etteantud protsendi (nt 70 või 90 protsenti).

Üür tagab abivahendite korrashoiu

Uutest nõuetest lähtuvalt on teatud abivahendeid võimalik edaspidi vaid üürida, lisaks tekib nii teenusepakkujale kui kasutajale kohustus tehnilist abivahendit regulaarselt hooldada. Selle eesmärk on tagada abivahendi korrashoid. Täpsemat infot küsige abivahendeid üürivast ettevõttest.

Kui mingil põhjusel on vaja üüritavaks määratud abivahend siiski välja osta, tuleb esitada Sotsiaalkindlustusametile taotlus vastava ühekordse loa saamiseks. Taotlusi võetakse vastu digiallkirjastatuna e-posti teel või omakäeliselt allkirjastatuna tavapostiga või Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduses.

Täiesti uue mõistena tulevad abivahendite loetelus kasutusse aktiivsusgrupid. Näiteks ratastooli, alajäsemete proteesi ja kuuldeaparaati määrates hindab arst või rehabilitatsiooniasutus seda, mis tingimustes ja kui tihti abivahendit edaspidi kasutatakse. Vastavalt sellele määratakse abivahendi aktiivsusgrupp.

Komisjonid kaovad

Uue korra kohaselt ei kogune enam senised nn kallite abivahendite komisjonid. Kui arst või rehabilitatsiooniasutus on abivahendi määranud, pöördub inimene selle saamiseks otse ettevõttesse. Küll on aga nüüdsest igale abivahendile kehtestatud piirhind, mille ulatuses riik seda kompenseerib. Juhul, kui soovitud abivahend maksab rohkem, tuleb piirhinda ületav osa tasuda inimesel endal.

Kui inimene soovib loeteluvälist abivahendit, omaosaluse vähendamist, piirhinna tõstmist või mõnda muud erisust, tuleb esitada vastav taotlus Sotsiaalkindlustusametile. Otsus tehakse maksimaalselt 30 kalendripäeva jooksul. Seega, kui komisjonide süsteemi puhul võis abivahendi taotlusprotsess kesta mitmeid kuid, siis nüüd saab hakkama ühe kuuga.

2016. aastal kehtib veel paberil arstitõend. Edaspidi on kavas võtta kasutusele ID-kaart ning digiteerida tõendite väljastamine, et abivahendeid saaks määrata ja soetada sarnaselt ravimite digiretsepti süsteemiga.

Uue korra eesmärk on eelkõige teha abivahendi saamine selle vajajale lihtsamaks. Nii Sotsiaalkindlustusameti kui ka Sotsiaalministeeriumi kodulehelt leiab uue korra kohta operatiivset teavet. Lähemat infot saab ka Sotsiaalkindlustusameti infotelefonilt 16106 või kirjutades aadressile [email protected].

 

Loe abivahendite süsteemi korraldusest Sotsiaalkindlustusameti kodulehel.

Autor: Raimo Saadi, Sotsiaalministeeriumi riigimeetmete juht