Hiljutise uuringu tulemused näitavad, et hüpertensioon on hilisema dementsuse riskifaktor naiste hulgas alates 40. eluaastate algusest, meestel aga mitte.

- Foto: Scanpix/ PantherMedia
“Teised uuringud on viidanud võimalusele, et keskeas esinev hüpertensioon on hilisema dementsuse riskifaktor, kuid neis uuringutes on kasutatud peamiselt vererõhu mõõtmisi, mis viidi läbi siis, kui patsiendid olid 50. eluaastates. Me otsustasime kontrollida varasemat aega – 30. ja 40. eluaastaid,” ütles uuringut juhtinud teadlane Paola Gilsanz (ScD) Kaiser Permanente keskuse teadusosakonnast (Oakland, California).
Seotud lood
Hiljutine uuring on näidanud, et keskeas vererõhku mõjutavad faktorid on meestel ja naistel erinevad, mis viitab, et kasulikuks võivad osutuda soospetsiifilised hüpertensiooni ravimeetodid.
Kardiovaskulaarhaiguste riski hindamiseks ja ravi planeerimiseks tehtavate uuringute ja analüüside sagedus perearstikeskustes on langenud. Eriti märgatav on see EKG puhul, selgub auditist.
Õige diagnoos võib mälu oluliselt parandada, rääkis LTKH närvihaiguste kliiniku juhataja ja TTÜ dotsent Katrin Gross-Paju konverentsil „Alzheimeri tõve diagnostika ja ravi“.
Eesti vajab üleriigilist tegevuskava dementsussündroomiga inimeste ja nende hooldajate elujärje parandamiseks. Vaja oleks lisada dementsuse fookusprogramm rahva tervise 2020-2030 arengukavasse vähkkasvajate, insuldi ja HIV/AIDS fookusprogrammide kõrvale, leiab MTÜ Elu Dementsusega.
Kui varem oli igal tervishoiutöötajal isiklik kittel, siis tänapäeva haiglates ja kliinikutes kasutatakse üha enam renditavaid tööriideid, mis on jagatud, kuid hügieenilised ja alati jälgitavalt hooldatud. Tööriiete korrektne hooldus on meditsiiniasutustes hädavajalik – see aitab vältida bakterite, viiruste ja muude haigusetekitajate levikut ning tagada ohutuse nii personalile kui patsientidele. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab kogu protsessi digitaliseerida ja vähendada riske miinimumini.