Ida-Tallinna Keskhaigla juhi Ralf Allikvee sõnul ei tähenda mitte-erakorralised patsiendi haigla jaoks lisaraha, küll aga suuremat töökoormust.
- Ida-Tallinna Keskhaigla juhi Ralf Allikvee Foto: Raigo Pajula / ITK
Allikvee sõnul on ka nende haiglas, nii nagu enamikes EMOdes, mitte-erakorraliste patsientide osakaal umbes 50%, mitte 86%, nagu näitas riigikontrolli audit. Allikvee märkis, et juba ainuüksi traumapunkti patsientide osakaal on umbes 20-22%. „Kes tuleb traumapunkti, sellel ei ole kuskile mujale minna, sest kui on trauma, siis kuskil mujal peale traumapunkti teda ei aitagi,“ tõdes Allikvee. Sarnane on olukord erakorralisele silmaravile pöörduvate inimestega: neid on ITK-s päevas 70-120 ja ka neil ei ole alternatiivset kohta, kuhu pöörduda.
Seotud lood
TÜ Kliinikumi erakorralise meditsiini arst Kuido Nõmm leiab, et kui EMOde juures hakkaksid vastu võtma perearstid, julgustaks see patsiente veelgi rohkem kergemate probleemidega erakorralisse vastuvõttu pöörduma.
Riigikogu riigieelarve erikomisjon analüüsib täna avalikul istungil koos asjaomaste organisatsioonide esindajatega Riigikontrolli kontrolliaruannet „Erakorraline meditsiin“.
Kuna haigekassa ei rahasta eraldi kogu eriarstide ööpäevaringset valvet erakorralise meditsiini osakonnas, siis katab mitte-erakorraliste patsientidele teenuse osutamine osaliselt ka eriarstide valveringiga seotud kõrged kulud, tõdeb Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse liige ja ülemarst professor Peep Talving.
Vastus küsimusele, kas EMOs võiks vastu võtta perearst, on Tõstamaa perearsti Madis Veskimäe sõnul lühidalt „ei“. Samas on EMOd praegu sisuliselt tervisekeskused ja muuhulgas tuleb haiglatel mõelda, kas nad on valmis kaotama 90% EMO rahastusest, kui kergemad patsiendid sealt tõepoolest kaovad.
Kandideerimise tähtaeg: 22.01.2025