Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Julgust tunnistada ravivigu tuleb tunnustada
Lõpuks ometi on aastaid pikale veninud protsess saamas lahendust – aasta lõpus loodab sotsiaalministeerium saata konsultatsiooniringile värskelt valminud arstide mittesüülise vastutuse eelnõu.
See on ülimalt hädavajalik samm, sest nagu paljud meedikud on kinnitanud, siis patsiendile diagnoosi panek ja ravi määramine on pea alati vähemal või suuremal määral tõenäosustele tuginev.
Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juhi Heli Paluste sõnul on praegu vabatahtliku kindlustusega kaetud 70 protsenti arstidest, kuid see kaitseb eelkõige arste juhtudel, kui patsient nõuab hüvitist. Lisaks on tõendamiskohustus patsiendil.
Terviseamet toetab tervishoiuteenuse osutajate mittesüülise sundkindlustuse loomist ja teeb ettepaneku seostada see tegevuslubade omamisega (väljaandmisega) ning luua riiklik kindlustusfond terviseameti juurde, seisab terviseameti poolt sotsiaalministeeriumile saadetud arvamuses.
Tervishoiuteenuste osutamise käigus tekib peaaegu alati ka soovimatuid kõrvaltoimeid – inimese kehalisse terviklikusesse sekkudes on see paratamatu. Nii ravimite manustamisel kui ka füüsilistel sekkumistel.
Otsused diagnoosi ja ravi osas tuleb teha vahel kiirelt, lähtudes hetke teadmistest, kogemustest ja intuitsioonist, rääkis Arstide Liidu peasekretär Katrin Rehemaa.